Enkontru Komisaun Interministerial ka Project Steering Committee ba Daruak

Loron 10 fulan Fevereiru tinan 2022: ohin, realiza enkontru PSC (Project Steering Committee) daruak husi Banku Investimentu Europea (EIB) ne’ebé finansia ba Programa Preparasaun no Implementasaun Projetu (PPIP)[1] iha Ministériu Planeamentu no Ordenamentu.

Introdusaun hosi Pontu Fokal PPIP ba Reuniaun PSC

Enkontru PSC daruak ne’e reprezenta husi Ministru Governu balun, reprezentante husi Delegasaun Uniaun Europea (EU), Banku Investimentu Europea (EIB), konsultór projetu COWI no prezide husi Sua Exelénsia Eng. Joaquim Amaral, Ministru Koordenador Asuntus Ekonomikus. Sorumutuk ne’e loke husi Sua Exelénsia Vise Primeiru-Ministru no Ministru Planeamentu no Ordenamentu, Eng. Jose Maria dos Reis ne’ebé mensiona katak: “ha’u agradese ba Banku Investimentu Europea, ba nia asisténsia no kompromisu hodi apoia projetu ne’ebé foka liu ba atividade verde ou meu-ambiente, liuhusi dezenvolve resposta no fornese kapasitasaun hodi halo mitigasaun impaktu negativu hosi mudansa klimátika liuhusi adaptasaun no mitigasaun teknolojia, rekursu umanu no rekursu finanseiru. Ami fiar katak liu husi kooperasaun no asisténsia téknika husi Banku Investimentu Europea, ami bele hetan rezultadu no informasaun ne’ebé kredivel.

Enkontru PSC daruak konkorda katak Ficha projetu tuir mai ne’e atu rekomenda ba estudu pre-viabilidade sira ne’ebé mak hanesan: Sektor Be’e – Agrupamentu rua ba sidade Aileu, Gleno no Liquica; Maliana, Suai no Ainaro. Jestaun Rezidu Sólidu – jestaun Lixu Sólidu Integradu; jestaun risku saúde. Floresta – habelar Ai-horis komersiál no produtu seluk; kaptasaun (s) jestaun iha área bee-matan iha Irabere no Mota Loes.

Xefe Divizaun Ázia no Pasífiku, Banku investimentu Europea, Sr. Edvardas Bumsteinas hato’o ninia intervensaun

Xefe Divizaun Ázia no Pasífiku, Banku investimentu Europea, Sr. Edvardas Bumsteinas hateten katak “faze identifikasaun projetu nian foti ona fulan ualu atu kompleta husi faze inisiál. Prosesu ne’e konsultativu no PPIP, COWI no Governu Timor-Leste hasoru malu regularmente atu ko’alia kona-ba meritu projeitu ida-idak nian. EIB nudar Banku Europea ba klimatika no tanba ne’e klimatika no Ambiente sai nu’udar fatór importante tebes atu identifika projetu sira ne’ebé adekuadu. Ami haksolok katak Governu Timor-Leste hili ona grupu 6 ne’ebé kompostu husi setór ida-idak, atu tama ba faze prefeitu tuir mai. Pasu tuir mai mak ba estudu pre-Viabilidade hirak ne’e atu tradús ba estudu Viabilidade mínimu 3. Depois espera katak Viabilidade sira-ne’e bele sai empréstimu husi EIB ba GoTL. Ami iha esperansa katak EIB bele iha relasaun di’ak ho GoTL iha identifikasaun, análize no dezenvolvimentu ba projetu infraestrutura barak liu iha Timor-Leste. EIB nu’udar instituisaun finanseiru multisektoral ida-ne’ebé boot liu iha mundu, no espera katak prezensa EIB iha Timor-Leste bele aumenta bot liu tan. Ami agradese ba Governu Timor-Leste no COWI projetu konsultór ba esforsu tomak atu hasoru prazu projetu nian maske infrenta difikuldade ho situasan Pandemia Covid-19 nian.

Embaixador Uniaun Europea nian ba Timor-Leste, Andrew Jacobs hato’o ninia intervensaun

Embaixador Uniaun Europea nian ba Timor-Leste, Andrew Jacobs, hateten katak projetu ne’e koerente ho estratéjia indo-pasifiku EU nian, liuhusi ne’ebé EU buka atu hametin ninia parseria ho rejiaun ne’e. Nia haree oportunidade partikulár sira iha tranzisaun verde, sustentabilidade no prosperidade inkluzivu, Governasaun oseanu, Governasaun dijitál no parseria, konetividade, seguransa no Defeza, no seguransa umanu. Komisaun Interministerial ida-ne’e importante no sei permite define projetu prioritariu sira ba investimentu. Ida ne’e parte ida husi prosesu estensivu no paragraph ne’ebé ha’u hein katak ida-ne’e sei lori intervensaun signifikativu sira husi EIB atu apoia ambisaun dezenvolvimentu sustentavel Timor-Leste nian.

Partisipa iha enkontru ne’e mak S.E. Sr. Jose Maria dos Reis, Vise Primeiru Ministru no Ministru Planeamentu no Ordenamentu; S.E. Sr. Joaquim Amaral, Ministru Koordenador Asuntu ekonómiku; S.E. Sr. Miguel Pereira dé Carvalho, Ministru Administrasaun Estatál; S.E. Sra. Sara Lobo Brites, Ministra Finansas Interina; S.E. Sr. Pedro dos Reis, Ministru Agrikultura no Peskas; S.E. Sr. Andrew Jacobs, Embaixador EU ba Timor-Leste; Sr. Edvardas Buasteinas, Xefe Ázia no Pasífiku, no mós reprezentante sira seluk hosi Governu Timor-Leste, EIB, EU, no PPIP konsultór COWI.

Konaba Projetu PPIP

Projetu PPIP ne’e projetu ida-ne’ebé finansia husi EIB atu tulun Governu Timor-Leste iha identifikasaun, preparasaun no implementasaun teknikamente, finanseira, Ambiente, no projetu investimentu ne’ebé di’ak tebes iha setór tolu husi abastesimentu bee, saneamentu no drenajen; jestaun lixu no florestal ne’ebé sólidu. PPIP sei identifika infrasaun potensiál sira iha setór tolu ne’e, hala’o estudu pre-viabilidade ba projetu neen (rua per setór) no depois kompleta estudu viabilidade tolu (ida per setór ida). Wainhira remata estudu viabilidade, Governu Timor-Leste sei foti empréstimu husi EIB ba Fundu projetu investimentu tolu ne’e.

Komisaun Interministerial (PSC) projetu PPIP nia programa

Komisaun Interministerial projetu PPIP nian ne’e prezide husi Ministériu Planu no Ordenamentu, Ministériu Finansas no Banku Investimentu Europea. Governu Timor-Leste mós reprezenta iha PSC husi Ministériu Negósius Estranjeirus no kooperasaun, Ministériu Administrasaun Estatál, Bee Timor-Leste (BTL), no Ministériu Agrikultura no Peskas.

Kona-ba Uniaun Europea

Uniaun Europea (UE) mak Uniaun ekonómika no polítiku úniku entre nasaun 27 iha Europa ne’ebé hamutuk, kobre parte barak husi kontinente. Antesesor EU nian – Europea nia Koligasaun and komunidade steel – harii depois funu Mundiál daruak no harii ho koñesimentu katak país sira ne’ebé halo Negósiu ho sira-nia maluk sai ekonomikamente interdependente no nune’e bele evita konflitu. Iha Timor-Leste EU nu’udar segundu doadór boot liu hotu iha asisténsia dezenvolvimentu (finansiamentu). EU komprometidu atu apoia planu Estratéjiku dezenvolvimentu Timor-Leste 2011-2030, ne’ebé hakarak transforma Timor-Leste sai nasaun ho rendimentu mediu-altu iha tinan 2030, bazeia ba kreximentu rápidu, inkluzivu, ne’ebé permite nia atu hadi’a infraestrutura, abilidade traballador nian, Edukasaun, formasaun no sistema saúde nian, no kombate kiak no malnutrisaun. Asisténsia EU nian foka liu ba iha rekuperasaun ekonómika verde no sustentavel, dezenvolvimentu rurál, governasaun di’ak ba dezenvolvimentu sustentavel no Igualdade jéneru.

Atu hetan informasaun liu tan bele kontaktu:

Sr. Jan Drozdzz, Lider Ekipa PPIP.


[1] Programa Preparasaun no Implementasaun Projetus ba Timor-Leste nu’udar operasaun asisténsia téknika ida ezekuta hosi BEI ne’ebé finansia hosi Fundu Dezenvolvimentu Europeu, iha abrigu Fasilidade Investimentu ba Pasífiku nian (IFP), nomós iha abrigu Akordu Katonu nian.