Lansamentu Ofisiál ba PPIP

Programa preparasaun no implementasaun projetu ba Timor-Leste (PPIP), ofisialmente lansa ona iha loron 10 fulan Juñu, ho kick-off-meeting entre reprezentante sira husi Governu Timor-Leste, Banku investimentu Europeia, eu-delegasaun Timor-Leste, no COWI A/S konsultór projetu nian. Governu Timor-Leste reprezenta hosi Ministériu planu no territóriu, Ministériu Finansas, Ministériu Administrasaun Estatál, Ministériu Obras Públikas, Ministériu Negósius Estranjeirus no kooperasaun, no Ministru Agrikultura no Peskas.

Kick-off-meeting iha Dili no virtualmente 10 Juñu 2021

S.E. Sr. José Maria dos Reis, Vise Primeiru Ministru no Ministru Planeamentu no territóriu, loke eventu ne’e: “Eventu ida-ne’e sai nu’udar pontu inísiu ba preparasaun no implementasaun projetu.”

Sr. Edvardas Bumsteinas, Xefe Divizaun iha Banku investimentu Europeu, hatutan tan: “Desizaun Estratéjiku sira presiza foti ne’ebé sei influénsia projetu sira seluk, ha’u kontente hola parte iha enkontru ida-ne’e no ha’u kontente rona liafuan di’ak husi S.E. Vise-Primeiru-Ministru.”

Pip, ne’ebé finansia husi fasilidade investimentu (iha acp-eu nia akordu parseria no desizaun husi Asosiasaun Estranjeiru) no fasilidade investimentu ba Pasífiku (ifp), ninia objetivu mak atu apoia identifikasaun, preparasaun, no implementasaun teknikamente, finanseira, ekonomikamente, Ambiente no investimentu sosiál ne’ebé di’ak iha setór tolu, mak hanesan:

Fornesimentu bee, saneamentu no drenajen, inklui estrasaun, produsaun no distribuisaun bee moos, kobransa no tratamentu bee fo’er. To’o oras ne’e sei dezenvolve mós projetu sira-ne’e atu inklui komponente enerjia renovavel nian ida. Aleinde ne’e, sei konsidera mós sistema bee-fuik no protesaun relasiona ho inundasaun.

Jestaun rezídus sólidu, inklui rekolla hosi materiál resiklável sira, bio-rezídus no fo’er reziduál sira, triajen, refinamentu no resiklajen ka rekuperasaun ba plástiku no materiál sira seluk, kompostajen ka dijestaun anaeróbiku bio-rezídus nian, soe fo’er reziduál iha ateru sanitáriu. Iha preparasaun ba projetu sira-ne’e sei fó atensaun partikulár ba Inisiativa Tasi Moos hosi EIB, AFD no KfW. Kona-ba setór bee no saneamentu nian, sei inklui komponente enerjia renovável sira ne’ebé viável.

Floresta: Jestaun florestal sustentavel investimentu relasiona ho área sira hanesan: afflorestasaun; reflorestasaun; reflorestasaun; reabilitasaun florestal, protesaun, jestaun no kontrolu, sertifikasaun, biodiversidade, konservasaun no jestaun área Protejida sira. Investimentu sira-ne’e importante atu hasa’e reziliensia ba variabilidade klimátika no mudansa no kontribui ba dezenvolvimentu ekonómiku ne’ebé boot no sustentavel iha Timor-Leste.

Diretor projetu COWI, Michael jacobsen, hateten: “Projetu sira-ne’e sei identifika tuir prioridade atuál no apoiu no hanaruk programa doadór sira ne’ebé eziste ho apropriadu. Projetu investimentu sira-ne’e sei dezenvolve tuir padraun finansiamentu ne’ebé apropriadu husi EIB.”

Sra Dulce Gusmao, ofisiál programa delegasaun Uniaun Europeia nian, iha Dili, hatutan tan: “ami kontente tebes haree projetu sira ne’ebé mak identifika ona iha setór sira ne’ebé mak temi ona iha ami-nia akordu finansiamentu nian, atu nune’e ami espera katak asisténsia ida-ne’e bele uza oportunidade ida-ne’e hodi dezenvolve projetu sira ne’ebé di’ak ba ami-nia nasaun.”

Informasaun liu tan kona-ba projetu ne’e sei publika iha website ida-ne’e tanba projetu ne’e iha ona.