Fornesimentu Bee, Saneamentu, no Drenajen (WSS & D)

Asesibilidade ba fornesimentu bee no asesua adekuadu ba sanitasaun kontinua menus liu-liu ba quintil (1/5) populasaun mukit/pobre sira.

Maioria Sistema Saniamentu konsisti husi latrinas nebe’e simples no menus qualidade husi tanki septic nebe’e canal direita husi Bee tempestade ou sistema drenagem, ou residus nebe’e tama direita.  Residus solidu fekais eliminadu liu husi forma nebe’e insustentavel. So existe estasaun ba tratamentu plantasaun septagem nebe’e funcionamentu mais restu so iha planu 

Infraestrutura existi ba drenagem em geral konsideradu inadequadus afeita husi inundasaun bo’ot nebe’e foin lalais akontese. Drenagem ho Bee kontaminadu ho sullagem (o transbordo) husi Sistema sanitasaun. Inundasaun bo’ot foin lalais aumenta pior tanba degradasaun area kapturasaun be’e iha parte up-stream (parte foho leten).

Savi ba impedementu iha setor Bee no Saneamentu ligadu ho kapasidade institucional no ausencia husi servisu  apoiu tekniku, akontabilidade no incentivus ba sustentabilidade servisu. La existe aplikasaun taxa ba fornecimentu Bee no servisu ligadu ho setor Urbana no falta financiamentu para operasaun abastecimentu (fornesimentu) Bee, no laiha estrategia klaru para apoiu efikazmente ba operasaun no manutensaun iha area rural. 

Futuru mudansa klimátika sei aumenta tan duut-maran atuál iha sistema wss & D ne’ebé eziste ona ho tabelas bee ne’ebé menus hamenus abastesimentu bee potensiál, kontaminasaun potensiál ba bee-ahi husi surtu udan-been, no hasa’e posibilidade ba inundasaun ne’ebé sa’e. Sira hotu bolu wss ho di’ak liu tan & D infra-estrutura no jestaun udan-been, halo revizaun ba kualidade bee no regulamentu ambientál no padraun sira, no haforsa tan Governu no estratéjia komunidade nian. Tratamentu ba bee fo’er ne’ebé di’ak liu mós sei hapara plástiku balu ne’ebé akontese tinan-tinan iha tasi-boot.