Hasae kapasitasaun nosemináriu dezeñu projetu ba Projetu Floresta Komersial Timor-Leste

Lideradu husi: Phillip M. Young, Espesialista Prinsipal & Ekonomista Agrikultura

Ekipa Dezeñu Projetu Floresta COWI nian, hala’o ona semináriu tolu kona-ba kapasitasaun no dezeñu projetu ba Projetu Floresta Komersial Timor-Leste (TLCFP).

Semináriu sira-ne’e kobre tópiku oi-oin ne’ebé relasiona ho florestal. Primeiru, introdús ona ba Aprosimasaun Livru poupansa ba partisipantes sira, ne’ebé oferese apoiu ba agrikultór florestal ki’ik sira durante faze inisiu ba kresimentu ai-horis, hetan inspirasaun husi implementasaun ne’ebe susesu iha Vietnam. Aprosimasaun ida-ne’e sei adapta no aplika ba kontestu Timor-Leste nian. Aleinde ne’e, iha mós aprezentasaun ida kona-ba dezeñu, kustu, análize no impaktu TLCFP nian, ne’ebé foka liu ba benefísiu ba agrikultór ki’ik no investidór florestal komersiál sira, no mós implikasaun projetu nian ba ekonomia Timor-Leste nian. Ikus liu, halo ona aprezentasaun ida kona-ba importánsia relativu tolu husi produtu ai-huun floresta (ai-sunu, ai-kabelak ho valór a’as no kréditu karbonu) no programa apoiu ba agrikultór ki’ik sira ne’ebé propoin ona.

Semináriu sira-ne’e atrai ona grupu parte-interesada oin-oin, inklui S.E. Fernandino Vieira da Costa husi Sekretariu Estadu Floresta, Dr. Iotam Lerer no reprezentante sira seluk husi Delegasaun Uniaun Europeia, Xefe Gabinete S.E. Floresta, no partisipante importante sira seluk Sr. Philip Young, Lider Ekipa no Ekonomista PPIP nian, rekoñese importánsia husi semináriu sira-ne’e, tanba sira fó oportunidade atu diskute kona-ba estabelesimentu indústria florestal komersiál iha Timor-Leste. Nia hato’o nia agradesimentu ba partisipasaun ne’ebe ativu no kontribuisaun ne’ebé folin-boot durante sesaun sira. Ekipa PPIP kontente atu anunsia katak Relatoriu Estudu Feasibilidade TLCFP nian elabora ona no entrega ona ba Banku Investimentu Europeu hodi halo revizaun no feedback.

Picture 1 & 2: SBA nia prezensa partisipa husi H. E. S.E. Floresta, Xefe Gabinete S.E. Floresta, Xefe EUD Sr. Iotan Lerer, Sr. Severin Mellac no Sra. Dulce Gusmao husi EUD, DG Raimundo Mau ho DN sira no Pontu Fokal PPIP husi DGF, Sr. Roger Belo, DG DGOT ho Fasilitador PPIP no apoiu tékniku ba PPIP husi MPIE no partisipante relevante sira seluk husi DGC MALPP, NDA no Finansas husi Kaebauk.
Picture 3 & 4: Sumáriu dezeñu husi TLCFP partisipa husi Sr. Cesaltino dé Carvalho, Xefe Kabinete S.E. Floresta hodi reprezenta  S.E. Floresta, Sra. Dulce Gusmao husi EUD, DN no PPIP nia Pontu Fokal sira husi DGF, Sr. Joao Jeronimo husi MPIE no partisipante relevante sira seluk husi DGC MALPP, NDA no Finansas husi Kaebauk.

Sorumutuk Konsulta Publika hala’o ona ba Projetu Jestaun Lixu Sólidu iha Timor-Leste

Sorumutu konsultasaun públiku rua hala’o ona iha Timor-Leste ba projetu rua kona-ba jestaun lixu sólidu; Sistema Integradu Jestaun Lixu Sólidu; no Sistema Jestaun Risku Kuidadu Saude. Sorumutu sira-ne’e ho objetivu atu informa ba parte interesada sira kona-ba avaliasaun impaktu ambientál no sosiál ne’ebé la’o hela (ESIA). Sorumutu sira-ne’e fó oportunidade atu diskute kona-ba projetu nia ámbitu no impaktu potensiál sira ho partisipante sira, inklui ofisiál governu sira, konsultór projetu sira, no reprezentante sira husi komunidade lokál sira..

Sorumutu sira-ne’e hala’o iha Munisipiu Ainaro no iha Postu Administrativu Vemasse. Ekipa projetu ne’e aprezenta informasaun detalladu kona-ba aterru ne’ebé propoin no sira-nia impaktu potensiál sira ba ambientál no sosiál. Asuntu prinsipál sira ne’ebé kobre inklui erozaun rai; poluisaun aereu no bee; no disturbansa biodiversidade.

Diskusaun sira-ne’e kobre kona-ba tópiku prinsipál haat: projetu sira-nia luan; preokupasaun ambientál, inklui impaktu ba bee-matan, mota no tasi-been; mekanizmu keixa; no impaktu reputasaun ba área aterru.

Konsultór projetu sira hato’o preokupasaun hodi esplika medida mitigasaun sira ne’ebé planeia atu minimiza efeitu adversu sira no mós asegura mekanizmu keixa sira sei estabelese molok implementa projetu.

Reprezentante governu lokál no membru komunidade sira partisipa iha sorumutu sira-ne’e, no nota katak partisipantes feto nia prezensa boot liu 20%. Aprosimasaun inkluziva ida-ne’e garante perspetiva oi-oin ne’ebé konsidera durante diskusaun.

Figure 1   Partisipante sira ba sorumutu iha Vemasse meeting (03 Maiu 2024)
Figure 2            Partisipante sira ba Sorumutu iha Cassa (30 Abril 2024)

Timor Leste nia projetu Jestaun Lixu Sólidu – Estudu Jeotekniku kona-ba Aterru

Vizaun ba projetu, husi peritu xave ba jestaun lixu sólidu Jan Skaaja

Servisu iha kampu hala’o entre Fevereiru no Abril 2024. Kolabora ho autoridade lokál no nasionál sira, Konsultor PPIP identifika ona fatin rua ne’ebé apropriadu ba aterru rejionál sira. Fatin ida mak iha Vemasse, maizumenus 20 km oeste husi Baucau no 40 km parte leste husi Manatuto, iha estrada prinsipál. Fatin seluk mak iha Cassa, maizumenus 17 km súl husi sidade Ainaro. Fatin hirak-ne’e hetan ona konfirmasaun no aprovasaun husi parte interesada xave sira, inklui autoridade lokál sira.

Atu dezeña no estabelese instalasaun  aterru ne’ebé seguru no confiável, presiza halo investigasaun jeotekniku ne’ebé kle’an. Husi Fevereiru to’o Abril 2024, hala’o ona investigasaun iha sitiu no halo ona análize laboratóriu jeotekniku. Ida ne’e inklui halo ona perfurasaun ba posu haat iha fatin aterru ne’ebé propoin nia klean to’o metru 20 iha rai okos. Padraun ba Teste Penetrasaun (PTP) hala’o ona iha intervalu regulár ba rai ne’ebe laiha koesivu, enkuantu amostra rai ne’ebé laiha problema no relativamente laiha preokupasaun halibur ona bazeia ba estratu rai nian. Pipa airin Piezometro instala ona hodi sukat ba níveis estáticos husi lençol freático no analize substansia husi be’e. Halo ona teste laboratóriu ne’ebe relevante kona-ba amostra rai hodi determina enjeñaria no propriedade índise ba fundasaun rai nian. Aleinde ne’e, halo ona mós análize kímika ba amostra rai ne’ebé hili ona. Rezultadu husi investigasaun jeoteknika ne’ebé komprensivu ne’e sei sai hanesan Relatoriu Jeotekniku rua, fornese informasaun kona-ba progresu kontinuadu husi projetu jestaun lixu sólidu sira.

Fatin aterru rejionál Vemasse.
Fatin aterru rejionál Cassa
Investigasaun rai iha Suku Vemasse, Baucau
Investigasaun rai iha Suku Cassa, Ainaro

Timor Leste nia jestaun ba lixu sólidu – Hasa’e Jestaun ba Kuidadu Saúde nian

Sorumutu parte interesada sira-nian iha loron 3 fulan Abril 2024. Lidera husi: Jan Skaaja, peritu xave ba jestaun lixu sólid

Sorumutu parte interesada ida ba projetu Jestaun Risku Kuidadu Saude nian hala’o iha loron 3 Abril 2024. Sorumutu ne’e nia fokus mak atu konfirma fatin sira ne’ebé apropriadu ba instalasaun tratamentu ba Rekuperasaun Fasilidade Material (RFM) no rekoperasaun fasilidade ba Kuidadu Saude husi Risku Lixu (KSRL). Fasilidade hirak-ne’e nesesáriu atu hala’o tratamentu efetivu ba lixu rejiaun nia sira ne’ebé relasiona ho saúde. Sorumutu ne’e inklui aprezentasaun ne’ebé ho komprendesaun ne’ebe klean, sesaun detalladu ida kona-ba Q&A hodi hatán ba kualkér preokupasaun no halibur perukupasaun hosi partisipante sira. Tanba ne’e hetan konsensu kona-ba identifika fatin prisipal ida iha Suku Metinaro. Fatin ida-ne’e sei sai nu’udar nukleus ba instalasaun sentrál ba (RMF no rejionál ba tratamentu fasilidade KSRL, hodi hasa’e signifikativamente projetu nia objetivu atu alkansa prátika saúde ambientál iha Timor-Leste.

Partisipa iha sorumutu ne’e, inklui Prezidente Autoridade Munisipiu Dili, Sr. Saldanho; Diretor SMASA Dili, Sr. Godinho; reprezentante sira husi MPIE; xefe suku sira; no seluk tan.


Timor Leste nia Jestaun ba Lixu Sólidu – Jestaun Integradu Nasional ba Lixu Sólidu

Sorumutu parte interesada sira-nian iha loron 12 Marsu 2024. Lidera husi: Jan Skaaja, peritu xave ba jestaun lixu sólidu

Sorumutu ida-ne’ebé komprensivu entre parte interesada sira konvoka ona hanesan pasu esensiál ida iha projetu jestaun lixu sólidu sira. Sorumutu ne’e hala’o iha Suku Vemasse ( Munisipiu Baucau) no halibur partisipante xave sira husi komunidade lokál sira, inklui Administrador Postu Administrativu Vemasse, Diretor Ajensia Planeamentu Munisipiu Baucau, koordenador projetu no sidadaun sira. Ajenda ne’e kobre aspetu oin-oin husi projetu ne’e, hodi promove ambiente informativu no kolaborativu. Durante sorumutu ne’e, Sr. Cosme Henrique da Costa Saldanha, hamutuk ho aprezentante sira seluk, introdús projetu ne’e no ninia objetivu sira, inklui aprezentasaun ida kona-ba aterru sanitária no planu sira kona-ba aterru iha Vemasse. Tópiku prinsipál sira ba diskusaun nian inklui alinhamentu aterru sanitária nian ho paizajen ne’ebé hale’u, potensiál jerasaun gás husi lixu atualmente no no iha aterru nia laran, proporsaun kustu-benefisiu husi projetu, oportunidade ba empregu lokál no benefísiu asosiadu sira seluk. Aleinde ne’e, iha mós diskusaun kona-ba protesaun ba rai, be’e, no asuntu ambientál sira seluk, hodi subliña importánsia ne’ebé tau iha prátika jestaun lixu ne’ebé sustentavel no responsavel ba ambiente.

The general conclusion of the meeting was an overwhelming acceptance of the proposed project in general and acceptance of the location of the sanitary landfill in Vemasse in particular Enkontru ne’e nia konkluzaun jerál mak aseitasaun ne’ebe diak los ba projetu ne’ebé propoin ona en jerál no aseitasaun ba fatin aterru sanitária partikularmente iha Vemasse.

Partisipante sira iha sorumutu Vemasse iha loron 12 Marsu 2024
Partisipante sira iha sorumutu Vemasse iha loron 12 Marsu 2024
Presidente Autoridade Munisipiu Sr. Veneranda E.M. Lemos Martins iha sorumtu introdusaun iha loron 11 Marsu 2024

Projetu Floresta Komersial Timor Leste  – Workshop kona-ba dezeñu no impaktu.

Workshop Fevereiru 2024, Sentru Konferensia UE.

Lidera husi: Philip M Young, Peritu Prinsipal, Ekonomista Agrikultura.

Iha Programa Preparasaun no Implementasaun Projetu ba Timor Leste (PPIP) iha setór florestal, esforsu signifikativu sira dedika tiha ona ba preparasaun Estudu Feasibilidade; “Habelar rekursu ai-huun no rekursu karbonu liu husi ai-horis komersiál sira.” Estudu ida-ne’e foka liu ba produsaun reseita sustentavel husi ai no karbonu liuhusi produsaun florestal ne’ebé responsavel ho eskala boot no ki’ik hodi kontribui ba prezervasaun ambientál no dezenvolvimentu sosio-ekonomiku. Atividade prinsipál balun iha setór ida-ne’e inklui dezenvolvimentu modelu marjen brutu ba análize finanseiru no ekonómiku iha kolaborasaun ho entidade relevante sira; konsultasaun ho Delegasaun Uniaun Europeia (DUE) kona-ba dezeñu projetu no komplementaridade; kapasitasaun kona-ba tópiku espesífiku sira; no identifikasaun rai estadu nian ne’ebé apropriadu ba atividade florestal komersiál ne’ebe ho eskala boot. Aleinde ne’e, sei iha mós oportunidade ba atividade florestal eskala ki’ik husi parte interesada lokál sira kona-ba rai adisionál tuir prátika uzu rai kostumeiru, hodi promove envolvimentu no partisipasaun komunidade nian.

PPIP nia Peritu Prinsipal no Ekonomista Agrikultura Philip Young hala’o Sorumutu ida-ne’ebé susesu kona-ba Projetu Floresta Komersial Timor Leste (TLCFP), ne’ebé foka liu ba diskusaun kona-ba dezeñu projetu ne’e no halibur inputs hosi parte interesada sira. Iha diskusaun ida-ne’ebé komprensivu kona-ba razaun fundamentál no dezeñu. Partisipante sira diskute kona-ba importánsia husi alinhamentu TLCFP nian ho objetivu sira husi Governu Timor-Leste da-sia (9) nian. Aleinde ne’e, partisipante sira hato’o pergunta no sujestaun importante sira kona-ba enfermeira temporária, selesaun espésie, merkadu karbonu, no análize merkadu ba ai. Sorumutu ne’e hatudu ho susesu nesesidade atu fahe informasaun entre parseiru dezenvolvimentu sira ne’ebé iha interese no hatudu kompromisu koletivu ba susesu TLCFP nian. Workshop ne’e mós ko’alia liu kona-ba nesesidade rejionál ne’ebé aumenta ba ai no produtu ai, hodi aprezenta oportunidade ida ba Timor-Leste atu estabelese ninia indústria florestal komersiál rasik, inklui mós reprezentante sira husi DUE, Ministeriu Agrikultura no Peskas, Ministeriu Planeamentu no Investimentu Estratejiku, hamutuk ho Diretor-Jeral no Xefe Seksaun foun balun ne’ebé hatudu interese loloos ba TLCFP.

Husi liman karuk ba liman loos: Mr. Philip Young (COWI), Mr. Fernandinho da Costa (Secretary of State Forestry), Mr. Severin Mellac (EUD), Mr. Joao Jeronimo (MPIE). 16/02/2024.
Konsultasaun husi parte interesada sira iha nivel nasionál ho Secretary of State Floresta, MPIE, DGF, EUD, no parte interesada relevante sira seluk iha sala Konferensia DUE, Dili. 16/02/2024.

Workshop kona-ba instalasaun institusionál no tarifa utilizadór sira.

Vizaun ba projetu, husi peritu xave ba jestaun lixu sólidu Jan Skaaja, Novembru 2023

Programa preparasaun no implementasaun projetu ba Timor-Leste (PPIP) inklui projetu viabilidade rua iha setór jestaun lixu sólidu: Sistema Integradu Jestaun Lixu Sólidu ba Timor-Leste no Sistema Jestaun Kuidadu Risku Saude ba Timor-Leste. Timor-Leste halo dadaun progresu iha jestaun sustentavel ba lixu, aliña ho nia kompromisu ba prezervasaun ambientál no dezenvolvimentu sosio-ekonomiku. Sorumutu foin lalais ne’e halibur parte-interesada sira atu rezolve dezafiu sira no diskute ideia estratéjiku sira iha setór lixu sólidu urbanu.

Konsultante PPIP sira rekomenda atu harii kompañia governu nian ida-ne’ebé dedika ba setór lixu tomak. Empreza ne’e sei kolabora ho entidade privadu sira hodi dezenvolve no opera fasilidade sira no rejime sira hsui jestaun lixu nian, hodi hamenus knaar operasionál husi munisípiu sira no dezenvolve efisiénsia.

Sorumutu ne’e ko’alia liu kona-ba implementasaun sistema retornu depositu ba kontentór bebidas, ho sentru amenidade sívika sentrál sira hanesan simu-nain ne’ebé deside ona atu halibur no halo resiklajen. Rekomenda ona metodolojia kolesaun taxa lixu nian bazeia ba eletrisidade ne’ebé liga ho konsumu lixu sira. Aprosimasaun ida-ne’e garante finansiamentu adekuadu ba inisiativa jestaun lixu.

Liu husi desizaun hirak-ne’e, Timor-Leste tau ona baze ba setór jestaun lixu ne’ebé efisiente, ekonomikamente viavel no konsiensia ba ambientál. Inisiativa hirak-ne’e promove prátika lixu ne’ebé responsavel no hasai lixu nu’udar rekursu ekonómiku ne’ebe potensiál, hodi kontribui ba dezenvolvimentu sustentavel.