Sektor Floresta

Alarmingmente, kobertura florestal Timor-Leste tun ba 1.7% kada tinan, taxa ida-ne’ebé aas liu iha Ázia. Área sira ne’ebé iha ai-laran barak la iha tan, no maizumenus rai sira ne’ebé ema hela iha rai-li’ur bolu nu’udar Moises nia rai, no hela-fatin sira ne’ebé namkari iha rai-luan sira, no mós área sira ne’ebé kahur ho ai-laran maran, toos Agrikultura sira ne’ebé la’o bá-mai, du’ut no ai-laran sira ne’ebé ema hela iha aldeia sira uza atu sustenta sira-nia moris.

Komunidade rurál sira kompostu husi 70% populasaun Timor-Leste no sira nafatin depende maka’as ba ai-laran ba kombustivel, ai-sunu konstrusaun, ai-han, ai-moruk tradisionál, no produtu ai-laran barak ne’ebé la-timber. Sidadaun Timor-Leste hotu-hotu depende ba ai ba kombustivel no uma: fornesimentu ai-sunu no konsumu nu’udar asuntu ne’ebé iha signifikadu Nasionál, reprezenta parte importante ida husi orsamentu Nasionál enerjia no ligasaun ho seguransa ai-han, nutrisaun no saúde no jestaun florestal.

Nune’e mós, iha tempu hanesan, importasaun husi Indonézia ne’ebé la sustentavel, ou liu husi kolleita ne’ebé la sustentavel husi espésie sira hanesan teak no malogany. Floresta nativa uitoan de’it iha Timor-Leste bele asesu nafatin ba produsaun ai komersiál. Presiza aumenta tan rekursu kuda ai-oan komersiál atu responde nesesidade rai-laran nian ba ai no oferese oportunidade ba esportasaun ba merkadu rejionál sira. Indústria prosesamentu ai ne’ebé iha sei nafatin báziku no barak liu mak la efisiente.

Floresta deskreve ona hanesan “haluha” sub-sektor iha Timor-Leste maibé setór ne’e iha kapasidade atu aumenta Empregu ba ema rurál sira (espesialmente ba foin-sa’e sira), restaura fali Ambiente, hasa’e rendimentu rurál sira no iha tempu naruk hetan rendimentu exportasaun husi produtu ai-hun no ai-oan sira. Maske disponibilidade rai no adekuasaun kondisaun ne’ebé sei buras, to’o agora la iha esforsu ida atu implementa projetu ai-laran ne’ebé signifikativu, iha nasaun laran tomak, ho baze iha parseria entre rai-na’in sira iha nivel aldeia, Governu no setór privadu. Parseria hanesan ne’e presiza vizaun longu-prazu, ho horizon maizumenus tinan 30. Nune’e mós, oportunidade sira mosu atu kuda ai-hun iha área ne’ebé la asesivel ba karbonu sekuester ne’ebé bele fa’an iha merkadu globál

Felizmente, entrevistas no konsultas ho interveniente sira ho interese iha Florestas ne’e pozitivu tebes, hodi simu apoiu EIB potensiál ba setór ne’e.

Setór Lixu Sólidu

Lixu sólidu ho ninia tratamentu atuál ne’ebé la adekuadu sai hanesan problema kresente no ameasa ida ba ambiente no saúde públika iha Timor-Leste. Situasaun ida-ne’e konstitui problema sériu ida, no iha ligasaun maka’as ho área sira seluk hanesan: drenajen no poluisaun bee pluviál nian no blokeiu ba kanál drenajen sira, ne’ebé sei rezulta ba iha bee sa’e (inundasaun) no nível poluisaun sira ne’ebé perigozu tebes.

No mós, fo’er sira ne’ebé bee superfisiál no sistema ezgotu sira transporta ba tasi, konstitui problema boot ida, la’ós de’it bainhira laloran lori fali ba tasi-ibun sira, maibé mós fó perigu ba balada fuik sira, liuliu ba vida tasi nian no ekosistema sira, ameasa ba estuáriu sira, ahu-ruin sira, ikan no família barbarak ne’ebé mak depende tebes ba tasi. Inisiativa Tasi Moos husi EIB/AFD/KfW buka atu hadi’ak/rezolve ida-ne’e.

Nesesidade ba sistema jestaun rezídus sólidu ida-ne’ebé urjente no ba tempu naruk nian, hetan presaun hosi kresimentu populasionál ne’ebé maka’as no aumentu iha atividade doméstika no komersiál sira ne’ebé kontribui maka’as ba iha aumentu produsaun lixu sólidu nian no ninia kompozisaun, liuliu iha área urbana sira país nian.

Fornesimentu Bee, Saneamentu, no Drenajen (WSS & D)

Asesibilidade ba fornesimentu bee no asesua adekuadu ba sanitasaun kontinua menus liu-liu ba quintil (1/5) populasaun mukit/pobre sira.

Maioria Sistema Saniamentu konsisti husi latrinas nebe’e simples no menus qualidade husi tanki septic nebe’e canal direita husi Bee tempestade ou sistema drenagem, ou residus nebe’e tama direita.  Residus solidu fekais eliminadu liu husi forma nebe’e insustentavel. So existe estasaun ba tratamentu plantasaun septagem nebe’e funcionamentu mais restu so iha planu 

Infraestrutura existi ba drenagem em geral konsideradu inadequadus afeita husi inundasaun bo’ot nebe’e foin lalais akontese. Drenagem ho Bee kontaminadu ho sullagem (o transbordo) husi Sistema sanitasaun. Inundasaun bo’ot foin lalais aumenta pior tanba degradasaun area kapturasaun be’e iha parte up-stream (parte foho leten).

Savi ba impedementu iha setor Bee no Saneamentu ligadu ho kapasidade institucional no ausencia husi servisu  apoiu tekniku, akontabilidade no incentivus ba sustentabilidade servisu. La existe aplikasaun taxa ba fornecimentu Bee no servisu ligadu ho setor Urbana no falta financiamentu para operasaun abastecimentu (fornesimentu) Bee, no laiha estrategia klaru para apoiu efikazmente ba operasaun no manutensaun iha area rural. 

Futuru mudansa klimátika sei aumenta tan duut-maran atuál iha sistema wss & D ne’ebé eziste ona ho tabelas bee ne’ebé menus hamenus abastesimentu bee potensiál, kontaminasaun potensiál ba bee-ahi husi surtu udan-been, no hasa’e posibilidade ba inundasaun ne’ebé sa’e. Sira hotu bolu wss ho di’ak liu tan & D infra-estrutura no jestaun udan-been, halo revizaun ba kualidade bee no regulamentu ambientál no padraun sira, no haforsa tan Governu no estratéjia komunidade nian. Tratamentu ba bee fo’er ne’ebé di’ak liu mós sei hapara plástiku balu ne’ebé akontese tinan-tinan iha tasi-boot.