Vizita de Terrenu ba Programa PPI Setor Be’e ho Saneamento

Be’e mos ho saneamento iha ligasaun ho SDG (Objetivus ba Dezenvolvimentu Sustentavel) numeru 6 no Governu Timor-Leste agora dadaun halo hela servisu hodi fornese be’e mos ho saneamento ba sidadaun. Ligadu ho ida ne’e mos, Governu hahú ona ho planu mestre ba cidades balun. Liu hosi enkontru ho konsultasaun hamutuk ho stakeholders hanesan Be’e Timor-Leste (BTL, E.P) no Autoridade Nasional ba Aguas ho Saneamento (ANAS, I.P), Ekipa Programa PPI[1] hala’o atividade vizita de terrenu iha Munisipiu 6 (nein) hosi loron 4 fulan Janeiro to’o loron 9 fulan Fevereiro tinan 2022 ho total loron servisu hamutuk 18. Fatin ba vizita de terrenu maka hanesan Kapital Munisipal Aileu, Liquiça, Gleno, Ainaro, Suai ho Maliana bazeia ba planu mestre rua (2) ne’ebe agora iha ona prosesu final. Planu mestre refere sei finaliza iha fulan Marsu tinan 2022. Alem de ida ne’e,  bazeia ba pedido hosi Ministeriu Plano no Ordenamento, Ekipa Programa PPI mos konsege vizita fatin ba futuru barragen nian iha mota Gleno ho Railaco, Munisipiu Ermera.

Atividade vizita de terrenu iha objetivu atu hetan rezultadus, hanesan kolesaun dadus ho informasoes ligadu ho sistema be’e ho saneamento ne’ebe agora existe no mos proposta liu hosi utilizasaun software GPS, questionarius adicional ho rejistu fotografias. Alem de ida ne’e, objetivu seluk tan maka hanesan reinforsa liu tan kooperasaun entre ekipa Programa PPI ho Autoridade Munisipal no BTL iha nivel munisipiu. Hamutuk ho BTL nia asistensia teknika, ekipa Programa PPI konsege vizita be’e fontes, pontus kaptasaun, reservatorio, fatin tratamentu ho sistema be’e nian, toilet privadu ho públiku, fosa septika, to’o nia tratamentu final. Ekipa mos rejistu lokalizasaun GPS iha futuru barragen Mota Gleno ho Railaco.

Toilet Públiku iha Maliana, 7/2/2022

La’os iha area urbana de’it, maibe lokalizasaun fasilidade existente ho proposta mos bele hetan iha area rural, foho leten, no mos area sagradu, tanba ne’e Ekipa Programa PPI tenki asegura atividade hotu-hotu atu tuir regras kulturais no tradisionais ne’ebe existe tiha ona. Ida ne’e hanesan parte ida atu fo respeitu ba komunidade lokal sira no hanesan medida seguransa ba membru ekipa hodi hala’o servisu.

Em geral, atividade ida ne’e la’o ho sucesu, positivu, no sei kontribui iha faze estudu pre-viabilidade ba fatin ne’ebe rekomenda tiha ona hosi Komisaun Internministerial Programa PPI.

Ba informasaun mais detalhu, bele kontaktu:

Mr Jan Drozdz, Lider Ekipa PPIP, jadrx(at)cowi.com

Mr Kong Kiong Mu, Koordenador PPIP, kkmux(at)cowi.com


[1] Programa Preparasaun no Implementasaun Projetus ba Timor-Leste nu’udar operasaun asisténsia téknika ida ezekuta hosi BEI ne’ebé finansia hosi Fundu Dezenvolvimentu Europeu, iha abrigu Fasilidade Investimentu ba Pasífiku nian (IFP), nomós iha abrigu Akordu Katonu nian.

PPIP-TL Diretor projetu hosi COWI Michael Jacobsen halo viajen mai Timor-Leste

Diretor projetu COWI Sr. Michael Jacobsen kompleta ona misaun inisiál ba Timor-Leste husi loron 16 Marsu 2022 to’o loron 30 Marsu 2022.

Misaun ne’e nia objetivu mak (i) hasoru malu ho parseiru xave sira inklui promotor potensiál benefisiáriu sira, no mós parseiru dezenvolvimentu no parseiru kolaborasaun lokál potensiál sira (ii) halao diálogu ho parseiru xave sira kona-ba projetu investimentu potensiál ne’ebé hili ona iha jestaun reziduu sólidu sira, 1 fornesimentu Bee no Saneamentu no Florestas sira. (iii) aumenta koñesimentu liu tan kona-ba kondisaun terrenu nian liuhusi vizita kampu. (iv) halo revizaun ba estatutu projetu no atividade sira tuirmai ne’ebé planeadu ho Koordenador projetu, kassius Klei Ximenes.

Michael Jacobsen hateten “ha’u hetan onra hodi hasoru malu ho Vise-Primeiru-Ministru Koordenador Planeamentu no Territóriu Sr. Jose Maria dos Reis Ministru Administrasaun Estatál Sua exelénsia Sr. Miguel Pereira dé Carvalho Ministru Agrikultura no Peska Sr. Pedro dos Reis no Vise-Ministru Finansas, Sr. António Freitas no mós Prezidente Bee Timor-Leste no Prezidente ANAS. Nia mós hasoru malu ho Sr Severin Mellac husi delegasaun Uniaun Europeia nian no ho entidade balun. Parte importante ida husi misaun ida-ne’e hanesan oportunidade hodi hasoru direita ba malu mós ho ekipa COWI lokál nomos ho pontu Fokál PPIP kassius Klei Ximenes ne’ebe durante ne’e hasoru virtualmente.

Diretor projetu no membru ekipa sira hala’o vizita terrenu badak ba munisípiu Likisa no Ermera ne’ebé sira haree diretamente problema operasionál no manutensaun iha setór Bee no Saneamentu.

Rezultadu prinsipál misaun nian inklui:

Jerál

Sorumutuk ho EUD ne’e fó sai klaru katak EUD apoia daudaun governasaun no ekonomia Matak no iha potensiál atu kolabora di’ak ho EIB hodi apoia setór Florestal.

Sektor jestaun Rezidu Sólidu

Ekipa ne’e iha diálogu ida ho Governu kona-ba potensialidade ba intervensaun ida-ne’ebé hetan finansiamentu husi eib iha setór msu ne’e haree hanesan apoiu ne’ebé maka’as tebes ba sistema jestaun rezidu sólidu iha munisípiu ne’ebé halibur pelumenus fraze rua (dry no wet season) no hetan apoiu husi sistema Reinsersaun ba tipu balu. Dili kobre ona iha projetu ketak ida (Projetu ne’ebe suporta hosi ADB)

Fornesimentu Bee no Saneamentu

Diretor projetu cowi nian hateten katak iha parseiru dezenvolvimentu barak mak ativu iha setór abastesimentu bee no saneamentu. Hafoin desizaun husi Komisaun diretiva projetu iha fulan-fevereiru tinan 2022, ekipa ne’e halo hela diálogu ida ho T-L no Governu kona-ba potensiál apoiu husi eib ba projetu abastesimentu bee no saneamentu ne’ebé planeadu iha Aileu, Maliana, Suai, Gleno, Likisa no Ainaro.

Sektor Floresta

Sorumutu sira ne’ebé relasiona ho setór Floresta konfirma apoiu husi parte interesada Governu nian ba desizaun ne’ebé foti iha sorumutuk Komisaun diretiva projetu nian iha loron 10 fulan-Fevereiru tinan 2022.

Iha tempu hanesan Ministru Agrikultura no Peskas subliña importánsia husi barrajen irigasaun nian ba atividade produtiva no Empregu. Misaun ida-ne’e nota katak programa Indikativu plurianual EUD ne’e iha finansiamentu tuir programa asaun sira 2021 no 2027.1 ne’ebé bele aliña ho apoiu EIB nian (ba Setór)

Enkontru ho ppip pontu Fokál Sr kassius Klei Ximenes 18 marsu2022
Enkontru ho Prezidente BTL, Sr. Carlos Peloi dos Reis loron 21 fulan Marsu 2022
Enkontru ho Prezidente ANAS, 1 Sr. Domingos Pinto, loron 21 fulan Marsu tinan 2022
S.E. Sr. Jose Maria dos reis. Jose Maria dos Reis. iha loron 22 fulan Marsu tinan 2022
H.E. Mr. Jose Maria dos Reis. Jose Maria dos Reis. on 22 March 2022.
Vizita kampu ba Ermera, 25 Marsu 2022.
Enkontru ho Vise-Ministru Finansas, S.E. Sr. António Freitas, loron 29 fulan Marsu tinan 2022.

Seminaru Inovasaun PPIP ba Setor Be’e Mos, Be’e Foer ho Saneamento (PPIP WSS Innovation Workshop) aprezenta projetus anteriores ligadu ho redusaun Non-Redimentu Be’e Mos (Non-Revenue Water) no utilizasaun painel solar ba iha sistema abastesimentu be’e mos ho saneamento.

Iha dia 21 de Janeiro, partisipante kuaze sanulu resin ne’ebe mai husi Be’e Timor-Leste (BTL), Ministerio Planu e Ordenamentu (MPO), ho Autoridade Nasional de Aguas e Saneamento (ANAS), hamutuk partisipa iha seminariu refere. Seminariu ne’e mos fahe esperiensia husi projetus internal iha setor abastesimentu be’e ho saneamentu.

 Seminaru Inovasaun iha Dili no vitrualmente iha dia 21 de Janeiru de 2022

 Iha sesaun primera, lider ekipa ba PPIP, Sr. Jan Drozdz halo apresentasaun projetus ligadu ho redusaun Non-Redimentu Be’e (Non-Revenue Water) iha nasaun Camboja ho Vietna. Autoridade Nasional de Abastesimentu Be’e Mos iha Phnom Penh konsege reduz Non-Redimentu Be’e (NRW) hosi porsentu 72 to’o porsentu 7. Autoridade Nasional refere bele atinji tarjetu ho signifikante tanba sira nia lideransa ne’ebe kapas tebes, hanesan fo atensaun diak hodi aumenta konshesimentu no kapasidade funsionarius hamutuk ho kuadru dezempenhu (performance framework) ne’ebe klaru. Iha Ho Chi Minh City, xave sucesu ba iha redusaun NRW ou Non-Redimentu Be’e Mos maka halo asosiasaun ho setor privadu iha kontratu bazeiadu ba dezempenhu (performance-based contract) hodi bele halo outsourcing (sub-kontratadu) atividade tekniku, komersiu,ho konstrusaun relasiona ho redusaun NRW, fornesimentu insentivu ba Kontraktor hodi bele atinji tarjetu. Kazu rua hirak ne’e hetan interese husi partisipantes, tanba NRW (Non-Redimentu Be’e Mos) iha sistema abastesimentu be’e mos Dili nian sei aas tebtebes.

 Iha sesaun segunda, Peritu ba Setor Be’e Mos, Be’e Foer ho Saneamentu (WSS) PPIP nian, Dr. Brace Boyden, halo apresentasaun ligadu ho Utilidades de Aguas iha Australia ne’ebe uja painel solar hodi redus konsumu rede energia ho emisaun gases de estufa (greenhouse-gas). Konsumu eletrisidade sai hanesan nesesidade importante ida ba kustu operasional iha atividade abastesimentu be’e mos ho tratamentu be’e foer. Instalasaun painel solar bele fornese retornu ekonomiku ba utilidades be’e sira. Timor-Leste bele uja ejemplu ne’e hanesan referencia ida ba projetus existentes sira.

Uniaun Europeia ho Banku Investimentu Europeia fo apoio ba PPIP ho objetivu atu bele suporta porsesu identifikasaun, preparasaun, no implementasaun projetus investimentus teknikamente, finanseiramente, ekonomikamente, ambientalmente, no socialmente iha setores agrofloresta, residus solidus, no be’e ho saneamentu.

 Ba informasaun mais detalhu, bele kontaktu:

Sr. Jan Drozdz, Lider de Ekipa PPIP

Email: jadrx(at)cowi.com

Seminariu Inovasaun SWM

Seminariu Inovasaun SWM apresenta projetus ne’ebe sucesu iha Setor Residus Solidus, inklui utilizasaun Larva Black Soldier Fly ba Gestaun Residus Organiku no sistema devolusaun depositus ba Timor-Leste.

Iha loron 23 fulan Fevereiru, partisipante hamutuk liu hosi ema nain rua nulu resin lima representa stakeholders husi ANAS, DMA, NDA, BTL, MPO, MSA, NAO, nst atende seminariu konaba esperiensia husi projetus internasionais iha setor residus solidus.

Partisipante Seminariu Inovasaun iha Dili ho virtualmente iha loron 23 fulan Fevereiro tinan 2022

Depois de introdusaun hosi Lider Ekipa PPIP, Sr. Jan Drozdz, no observasoes abertura hosi Sr. Kassius Klei, pontu fokal MPO ba PPIP, Sr Jan Skajaa, Peritu ba Residus Solidus hosi COWI, apresenta karakteristikas prinsipais hosi sistema aterru sanitariu (sanitary landfilling). Apresentasaun ne’e foka liu ba diferensias entre depositu lixu iha aterru ne’ebe la kontroladu ho depositu lixu iha aterru engenharia ne’ebe nia dezenhu iha duni efeitu. Aterru refere, por ezemplu, sei halo kompletu hamutuk ho sistema kaptasaun gas hosi residus, nune’e bele utiliza hanesan kombustivel no reduz emisoes Greenhouse gases.

Sra. Sekti Mulatsih, peritu ba residus hosi Indonesia, halo nia apresentasaun iha segunda sesaun konaba projetu Prosesu Biowaste uja larva Black Soldier Fly (BSF) ne’ebé agora sei hala’o hela iha Indoneia. Prosesu Biowaste uja Larva BSF bele mos sai opsaun ida ba iha area rurais iha Timor-Leste tanba fasil atu jere. Produtus hosi prosesu ne’e maka sai hanesan forragem (hahan) ba ikan ho manu, no mos hanesan adubu organiku.

Apresentasaun tuir mai maka introdusaun konaba sistema devolusaun depositus (buy-back system) ba bebidas resipientes ho resiklaveis seluk iha Timor-Leste. Sistema refere sei bazeia ba partisipasaun, motivasaun, ho interesse mutual setor privadu. Esperiensia ida ne’e mos hatudu valor a’as ho fo impaktu positivu barak, no portantu, ida ne’e bele atinji prosesu reciclagem ho grau altu. Sistema devolusaun depositus bele kompleta programa reciclagem sira seluk, prolonga vida util aterru lixu no importante liu maka melhoramentu kondisaun saude publika ho prevene poluisaun em geral.

Programa Preparasaun ho Implementasaun Projetus (PPIP)[1], ne’ebé hetan suporta hosi Uniaun Europeia ho Banku Investimentu Europeia, iha objetivu atu fo apoio ba prosesu identifikasaun, preparasaun, ho implementasaun projetus investimentus teknikamente, finanseiramente, economikamente, ambientalmente ho socialmente iha setor floresta, residus solidus, no be’e ho saneamentu.

Ba informasaun mais detalhu, bele kontaktu:

Mr Jan Drozdz, Lider Ekipa PPIP, jadrx(at)cowi.com

Mr Kong Kiong Mu, Koordenador PPIP, kkmux(at)cowi.com


[1] Programa Preparasaun no Implementasaun Projetus ba Timor-Leste nu’udar operasaun asisténsia téknika ida ezekuta hosi BEI ne’ebé finansia hosi Fundu Dezenvolvimentu Europeu, iha abrigu Fasilidade Investimentu ba Pasífiku nian (IFP), nomós iha abrigu Akordu Katonu nian.

Seminariu PPIP GIS apresenta instrumentu digital ba rekolha dadus nian iha terrenu no hetan partisipantes husi varius funsionarius de institusoes governamentais.

Iha fulan Dezembru loron 21, funsionarius husi Ministeriu Plano e Ordenamento, Administrasaun Munisipiu Dili, Ministeriu Obras Publikas, Ministeriu Administrasaun Estatal, no Ministeriu Agricultura e Peskas partisipa iha Seminariu konaba utilization ekipamentu digital ba kolesaun dadus iha terrenu.

Seminariu GIS iha Dili no virtualmente iha loron 21 de Dezembru de 2021.

PPIP, nebe hetan suporta husi Uniaun Europeia no Banku Investimentu Europeia, iha objetivu atu fo apoiu prosesu identifikasaun, preparasaun no implementasaun projetus investimentus teknikamente, finanseiramente, ekonomikamente, ambientalmente ho socialmente iha setores floresta, residus solidus ho agua no saneamentu.

Iha kontextu ida ne’e, ekipa de implementasaun husi COWI uja ekipamentu digital ba kolesaun dadus hodi realiza kampanha de kampu ba identifikasaun sitius residus depositus. Ekipamentus refere nia funsaun maka atu rekolha no reserva observasaun digital husi terrenu nian, por ejemplu lokalizasaun, extensaun, karakteristiku, ho foto sitius depositus. Seminariu refere sai hanesan oportunidade ida hodi bele familiariza funsionarius governu ho ekipamentu ODK Collect App no apresenta observasoes ho lisaun aprendidas husi kampanha terrenu.

Sr. Fernandinho Noronha, nebe partisipa iha kampanha terrenu, afirma katak “Durante hala’o vizita de terrenu, ODK Collect App fo prova duni katak nia pratika liu, fasil atu utiliza no la presija fo treinamentu barak hodi bele uja iha terrenu.

Partisipantes sira apresia ekipamentu refere sei bele utiliza offline, aberta ba hotu-hotu, no sira mos hatudu sira nia interesse konaba uja ekipamentu independente. Sr. Kassius Klei hosi Minsiterio Plano e Ordenamento, konklui katak tema ida ne’e hanesan relevancia primaria ho enkorajem atu bele organiza tan Seminariu daruak konaba ida ne’e hodi bele reinforsa konhesimentu partisipantes instituisoes sira iha komponente Kapasitasaun (Capacity Building) PPIP nian.

Ba informasaun detalhadu, bele kontaktu:

Sr. Jan Drozdz, Lider Ekipa PPIP

Email: jadrx(at)cowi.com

Enkontru Komisaun Interministerial ka Project Steering Committee ba Daruak

Loron 10 fulan Fevereiru tinan 2022: ohin, realiza enkontru PSC (Project Steering Committee) daruak husi Banku Investimentu Europea (EIB) ne’ebé finansia ba Programa Preparasaun no Implementasaun Projetu (PPIP)[1] iha Ministériu Planeamentu no Ordenamentu.

Introdusaun hosi Pontu Fokal PPIP ba Reuniaun PSC

Enkontru PSC daruak ne’e reprezenta husi Ministru Governu balun, reprezentante husi Delegasaun Uniaun Europea (EU), Banku Investimentu Europea (EIB), konsultór projetu COWI no prezide husi Sua Exelénsia Eng. Joaquim Amaral, Ministru Koordenador Asuntus Ekonomikus. Sorumutuk ne’e loke husi Sua Exelénsia Vise Primeiru-Ministru no Ministru Planeamentu no Ordenamentu, Eng. Jose Maria dos Reis ne’ebé mensiona katak: “ha’u agradese ba Banku Investimentu Europea, ba nia asisténsia no kompromisu hodi apoia projetu ne’ebé foka liu ba atividade verde ou meu-ambiente, liuhusi dezenvolve resposta no fornese kapasitasaun hodi halo mitigasaun impaktu negativu hosi mudansa klimátika liuhusi adaptasaun no mitigasaun teknolojia, rekursu umanu no rekursu finanseiru. Ami fiar katak liu husi kooperasaun no asisténsia téknika husi Banku Investimentu Europea, ami bele hetan rezultadu no informasaun ne’ebé kredivel.

Enkontru PSC daruak konkorda katak Ficha projetu tuir mai ne’e atu rekomenda ba estudu pre-viabilidade sira ne’ebé mak hanesan: Sektor Be’e – Agrupamentu rua ba sidade Aileu, Gleno no Liquica; Maliana, Suai no Ainaro. Jestaun Rezidu Sólidu – jestaun Lixu Sólidu Integradu; jestaun risku saúde. Floresta – habelar Ai-horis komersiál no produtu seluk; kaptasaun (s) jestaun iha área bee-matan iha Irabere no Mota Loes.

Xefe Divizaun Ázia no Pasífiku, Banku investimentu Europea, Sr. Edvardas Bumsteinas hato’o ninia intervensaun

Xefe Divizaun Ázia no Pasífiku, Banku investimentu Europea, Sr. Edvardas Bumsteinas hateten katak “faze identifikasaun projetu nian foti ona fulan ualu atu kompleta husi faze inisiál. Prosesu ne’e konsultativu no PPIP, COWI no Governu Timor-Leste hasoru malu regularmente atu ko’alia kona-ba meritu projeitu ida-idak nian. EIB nudar Banku Europea ba klimatika no tanba ne’e klimatika no Ambiente sai nu’udar fatór importante tebes atu identifika projetu sira ne’ebé adekuadu. Ami haksolok katak Governu Timor-Leste hili ona grupu 6 ne’ebé kompostu husi setór ida-idak, atu tama ba faze prefeitu tuir mai. Pasu tuir mai mak ba estudu pre-Viabilidade hirak ne’e atu tradús ba estudu Viabilidade mínimu 3. Depois espera katak Viabilidade sira-ne’e bele sai empréstimu husi EIB ba GoTL. Ami iha esperansa katak EIB bele iha relasaun di’ak ho GoTL iha identifikasaun, análize no dezenvolvimentu ba projetu infraestrutura barak liu iha Timor-Leste. EIB nu’udar instituisaun finanseiru multisektoral ida-ne’ebé boot liu iha mundu, no espera katak prezensa EIB iha Timor-Leste bele aumenta bot liu tan. Ami agradese ba Governu Timor-Leste no COWI projetu konsultór ba esforsu tomak atu hasoru prazu projetu nian maske infrenta difikuldade ho situasan Pandemia Covid-19 nian.

Embaixador Uniaun Europea nian ba Timor-Leste, Andrew Jacobs hato’o ninia intervensaun

Embaixador Uniaun Europea nian ba Timor-Leste, Andrew Jacobs, hateten katak projetu ne’e koerente ho estratéjia indo-pasifiku EU nian, liuhusi ne’ebé EU buka atu hametin ninia parseria ho rejiaun ne’e. Nia haree oportunidade partikulár sira iha tranzisaun verde, sustentabilidade no prosperidade inkluzivu, Governasaun oseanu, Governasaun dijitál no parseria, konetividade, seguransa no Defeza, no seguransa umanu. Komisaun Interministerial ida-ne’e importante no sei permite define projetu prioritariu sira ba investimentu. Ida ne’e parte ida husi prosesu estensivu no paragraph ne’ebé ha’u hein katak ida-ne’e sei lori intervensaun signifikativu sira husi EIB atu apoia ambisaun dezenvolvimentu sustentavel Timor-Leste nian.

Partisipa iha enkontru ne’e mak S.E. Sr. Jose Maria dos Reis, Vise Primeiru Ministru no Ministru Planeamentu no Ordenamentu; S.E. Sr. Joaquim Amaral, Ministru Koordenador Asuntu ekonómiku; S.E. Sr. Miguel Pereira dé Carvalho, Ministru Administrasaun Estatál; S.E. Sra. Sara Lobo Brites, Ministra Finansas Interina; S.E. Sr. Pedro dos Reis, Ministru Agrikultura no Peskas; S.E. Sr. Andrew Jacobs, Embaixador EU ba Timor-Leste; Sr. Edvardas Buasteinas, Xefe Ázia no Pasífiku, no mós reprezentante sira seluk hosi Governu Timor-Leste, EIB, EU, no PPIP konsultór COWI.

Konaba Projetu PPIP

Projetu PPIP ne’e projetu ida-ne’ebé finansia husi EIB atu tulun Governu Timor-Leste iha identifikasaun, preparasaun no implementasaun teknikamente, finanseira, Ambiente, no projetu investimentu ne’ebé di’ak tebes iha setór tolu husi abastesimentu bee, saneamentu no drenajen; jestaun lixu no florestal ne’ebé sólidu. PPIP sei identifika infrasaun potensiál sira iha setór tolu ne’e, hala’o estudu pre-viabilidade ba projetu neen (rua per setór) no depois kompleta estudu viabilidade tolu (ida per setór ida). Wainhira remata estudu viabilidade, Governu Timor-Leste sei foti empréstimu husi EIB ba Fundu projetu investimentu tolu ne’e.

Komisaun Interministerial (PSC) projetu PPIP nia programa

Komisaun Interministerial projetu PPIP nian ne’e prezide husi Ministériu Planu no Ordenamentu, Ministériu Finansas no Banku Investimentu Europea. Governu Timor-Leste mós reprezenta iha PSC husi Ministériu Negósius Estranjeirus no kooperasaun, Ministériu Administrasaun Estatál, Bee Timor-Leste (BTL), no Ministériu Agrikultura no Peskas.

Kona-ba Uniaun Europea

Uniaun Europea (UE) mak Uniaun ekonómika no polítiku úniku entre nasaun 27 iha Europa ne’ebé hamutuk, kobre parte barak husi kontinente. Antesesor EU nian – Europea nia Koligasaun and komunidade steel – harii depois funu Mundiál daruak no harii ho koñesimentu katak país sira ne’ebé halo Negósiu ho sira-nia maluk sai ekonomikamente interdependente no nune’e bele evita konflitu. Iha Timor-Leste EU nu’udar segundu doadór boot liu hotu iha asisténsia dezenvolvimentu (finansiamentu). EU komprometidu atu apoia planu Estratéjiku dezenvolvimentu Timor-Leste 2011-2030, ne’ebé hakarak transforma Timor-Leste sai nasaun ho rendimentu mediu-altu iha tinan 2030, bazeia ba kreximentu rápidu, inkluzivu, ne’ebé permite nia atu hadi’a infraestrutura, abilidade traballador nian, Edukasaun, formasaun no sistema saúde nian, no kombate kiak no malnutrisaun. Asisténsia EU nian foka liu ba iha rekuperasaun ekonómika verde no sustentavel, dezenvolvimentu rurál, governasaun di’ak ba dezenvolvimentu sustentavel no Igualdade jéneru.

Atu hetan informasaun liu tan bele kontaktu:

Sr. Jan Drozdzz, Lider Ekipa PPIP.


[1] Programa Preparasaun no Implementasaun Projetus ba Timor-Leste nu’udar operasaun asisténsia téknika ida ezekuta hosi BEI ne’ebé finansia hosi Fundu Dezenvolvimentu Europeu, iha abrigu Fasilidade Investimentu ba Pasífiku nian (IFP), nomós iha abrigu Akordu Katonu nian.

PPIP Finance workshop ne’e sai hanesan oportunidade ba instituisaun Governu sira atu aprende kona-ba oportunidade finansiamentu husi Banku investimentu Europeu

Iha loron 26 fulan Novembru, reprezentante sira husi Ministériu Finansas, Ministériu planu no Ordenamentu, Banku investimentu Europeu (EIB) no delegasaun Uniaun Europeia nian iha Timor-Leste hasoru malu atu diskute kona-ba oportunidade finansiamentu nian husi EIB.

Workshop Finansas iha Dili no virtualmente 26 Novembru 2021.

PPIP nia objetivu mak atu apoia identifikasaun, preparasaun, no implementasaun teknikamente, ekonomikamente, Ambiente, no projetu investimentu ne’ebé di’ak tebes iha área florestal, reziduu sólidu, no bee no saneamentu..

Semináriu ne’e sai hanesan oportunidade ba EIB atu aprezenta ninia matadalan no estratéjia finansiamentu nian iha Timor-Leste. Hanesan Sr. Raoul Pedrazani, Koordenador projetu EIB, “EIB komprometidu atu finansia projetu sira ne’ebé sustentavel no demonstra impaktu longu-prazu ba futuru ida di’ak liu.” Tanba ne’e, Ministériu Finansas no Ministériu planu no territóriu aprezenta sira-nia limitasaun atu asesu ba empréstimu no husu pergunta barak kona-ba mekanizmu no kondisaun finansiamentu.

Workshop ne’e mós oportunidade atu diskute kritéria elijibilidade ba projetu sira ne’ebé identifika ona iha programa PPIP nia laran. Sr. Elson Martinho da Costa, Diretor Nasionál jestaun no mobilizasaun rekursu esternu iha Ministériu Finansas, konklui katak “ami espera katak ami bele iha oportunidade seluk atu konvida ekipa eib atu aprezenta no diskute asuntu ne’e ho maneira espesífiku liu”.

Iha fulan oin mai, programa PPIP nian sei hili projetu neen atu hahú estudu pre-viabilidade.

FAtu hetan informasaun liu tan bele kontaktu:

Sr. Jan Drozdz, Lider ekipa PPIP

Email: jadrx(at)cowi.com

Ekipa ba setór lixu nian la’o haleu – Timor-Leste

Entrevista ho Administradór Adjuntu Munisipiu Lautem, 22/09/2021. ©COWI

Atu bele prepara no identifika projetu potensiál sira iha setor rezidus sólidus, ezije koñesimentu profundu kona-ba situasaun atuál hanesan dezafiu ezistente, restrisaun, ho rekizitu local sira. Proposta ba projetu sira investimentu nian tenke adapta ho estratejia no planu nasionál sira, nomós tenke bazeia ba sirkumstánsia ho rekizitu lokal sira hodi hatan ba nesesidade sira populasaun nian no kontribui ba sosiedade ida ne’ebé sustentável no saudável.

Ba propózitu ida ne’e, ekipa ba setór rezidus sólidus nian hala’o tiha ona viajen haleu Timor-Leste laran tomak durante semana rua resin nia laran iha fulan Setembru/Outubru 2021, hodi kobre Munisípiu 11, exetu Dili ho RAEOA, halo entrevista ho Parte Interesadasira, no rekolla informasaun faktuál sira hanesan Parte Interesadasira ninia hanoin no nesesidade sira kona-ba futuru jestaun rezidus sólidus nian.

Atividade soe no sunu lixu iha fatin soe lixu nian iha Baucau (Bubur Laran). ©COWI

Reprezentante munisipál sira espresa sira ninia satisfasaun ho perspetíva BEI/GoTL nian hodi inisia projetu jestaun lixu sólidu ida ne’ebé abranjente, tanba haree mós hosi kondisaun atuál ba servisu rekolla lixu sólidu ne’ebé mak la adekuadu nomós kondisaun soe lixu nian ne’ebe la di’ak, partikularmente iha Aldeia no área rurál sira.

Projetu refere sei kobre aspetu hotu-hotu konaba jestaun lixu sólidu públiku nian, inklui estabelesimentu ateru sanitáriu rejionál balu tan / fasilidade tratamentu sira seluk, ho objetívu atu hadi’ak kobertura servisu rekolla lixu nian, ho tratamentu no dispozisaun lixu ne’ebé mak la estraga ambiente. Ida ne’e sei fó benefísiu bo’ot tebes ba komunidade lokál sira nomós ba ambiente.

Ekipa COWI aplika software GIS hodi rekolla dadus iha terrenu. Ida ne’e feramenta útil ida ba rekolla no armajenamentu informasaun dijitál hosi terenu hanesan, prenximentu formuláriu dijitál estruturadu sira, rejista lokalizasaun / pontu jeometria, no fotografia sira. Hafoin halo atividade estudu iha terenu, dadus hirak ne’e sei konverte no vizualiza uza plataforma jestaun jeo-infrosmasaun nian, no depois sei uza fali iha faze estudu sira tuirmai hodi bele determina, porezemplu, sentru populasionál ne’ebé mak adekuadu ba rekolla lixu nian, bee-fo’er no abastesimentu bee-moos, kondisaun estrada, nst.

Plataforma jestaun jeo-infrosmasaun nian ho observasaun sira hosi estudu iha terenu.

Atu hetan informasaun detalhadu, bele kontaktu:

Sr . Jan Drozdz, Lide da Equipa PPIP

Email: jadrx(at)cowi.com