Informasaun Kona-ba PPIP

Projetu preparasaun & implementasaun programa ba Timor-Leste (PPIP), ne’ebé finansia husi fasilidade investimentu (iha acp-eu parseria no desizaun husi Asosiasaun Estranjeiru) no fasilidade investimentu ba Pasífiku (IPF), ho objetivu atu apoia identifikasaun, preparasaun, no implementasaun teknikamente, ekonomikamente, Ambiente no sosiál ne’ebé di’ak iha setór tolu, hanesan:

Fornesimentu bee, saneamentu no drenajen, inklui estrasaun, produsaun no distribuisaun bee moos, kobransa no tratamentu bee fo’er. To’o oras ne’e sei dezenvolve mós projetu sira-ne’e atu inklui komponente enerjia renovavel nian ida. Aleinde ne’e, sei konsidera mós sistema bee-fuik no protesaun relasiona ho inundasaun.

Jestaun rezídus sólidu, inklui rekolla hosi materiál resiklável sira, bio-rezídus no fo’er reziduál sira, triajen, refinamentu no resiklajen ka rekuperasaun ba plástiku no materiál sira seluk, kompostajen ka dijestaun anaeróbiku bio-rezídus nian, soe fo’er reziduál iha ateru sanitáriu. Iha preparasaun ba projetu sira-ne’e sei fó atensaun partikulár ba Inisiativa Tasi Moos hosi EIB, AFD no KfW. Kona-ba setór bee no saneamentu nian, sei inklui komponente enerjia renovável sira ne’ebé viável.

Floresta: jestaun florestal sustentavel investimentu relasiona ho área sira hanesan: afflorestasaun; reflorestasaun; reflorestasaun; reabilitasaun florestal, protesaun, jestaun no kontrolu, sertifikasaun, biodiversidade, konservasaun no jestaun área Protejida sira. Investimentu sira-ne’e importante atu hasa’e reziliensia ba variabilidade klimátika no mudansa no kontribui ba dezenvolvimentu ekonómiku ne’ebé boot no sustentavel iha Timor-Leste.

COWI A/S hetan ona kontratu husi Banku Europeu investimentu (EIB) atu apoia Governu Timor-Leste iha identifikasaun no preparasaun ba projetu investimentu iha PPIP nia okos. Ida ne’e sei akompaña ho transferénsia koñesimentu iha apoiu ba haforsa sustentabilidade ba parseiru PPIP nia abilidade atu prepara, opera, no mantein infraestrutura.


Membru Projetu no Ekipa Sira

Partisipante sira iha kick-off-meeting iha Dili. Photo husi Olivio dos Santos
Membru projetu PPIP no organizasaun

Komisaun diretiva projetu (PSC) mak responsavel ba supervizaun no orientasaun ba PPIP no sei garante Komunikasaun efetivu ida ho Komisaun inter-ministerial atu fasilita validasaun formál ba projetu sira hodi hakat ba faze tuirmai.

Ministériu Planeamentu no Ordenamentu / Ministerio dó Plano é orderenamento (IPM) mak ko-prezidente KFP no nu’udar ajénsia sentrál Governu nian ne’ebé tau-matan ba PPIP, promotor projetu sira, no responsavel ba konsepsaun, ezekusaun, koordenasaun no avaliasaun ba polítika, ne’ebé define no adopta husi Konsellu Ministrus, ba área promosaun ba dezenvolvimentu ekonómiku no sosiál nasaun nian. MPO nia reprezentante mak Kassius Klei Ximenes, Diretor Krispin Fernandes, Diretor Ezekutivu, no Mariano Renato M. da Cruz, Diretor Ezekutivu.

Ministériu Finansas (MF) / Ministerio das Financas mak prezide KFP. MF nu’udar Departamentu Governu nian ne’ebé responsavel ba konsepsaun, ezekusaun, koordenasaun no avaliasaun polítika, ne’ebé define no aprova ona husi com, ba área Planeamentu anuál no monitorizasaun ba orsamentu no Finansas Públikas. Reprezentante sira hosi MF ba PPIP mak Sr. Elson da Costa, Diretor no Sr. António Freitas, Diretor Jerál.

Ministériu Administrasaun Estatál (MAE) mak membru PSC. Liu husi Diresaun ba Dezenvolvimentu no Jestaun Lokál, Diresaun ba Administrasaun Lokál, no Diresaun ba Apoiu Nasionál no Administrasaun Aldeia sira, iha responsabilidade atu jere rezídus sólidu iha área urbana sira, inklui merkadu no fatin públiku sira. Reprezentante hosi MAE mak Sr. Herminio Moniz, Diretór.

Ministru Agrikultura, Pekuária, Peska no Florestas (MAF) Nu’udar membru PSC nian. Ne’e ajénsia Governu ida-ne’ebé iha responsabilidade ba dezenvolvimentu florestal. Diresaun-jeral Floresta, kafé no ai-horis industriál (dgfisipa) ne’e nu’udar diresaun-jeral haat iha Ministériu nia laran no kompostu hosi Divizaun haat (konservasaun rekursu naturál no eko-turizmu, jestaun bacias bacias ba basikas, kafé no Indústria no, agroflorestal) no iha responsabilidade luan ba florestal komunitária, jestaun bacias hidrografikas, protesaun Floresta, protesaun Floresta, protesaun área naturál sira no dezenvolvimentu florestal sira seluk. Sira ne’ebé reprezenta mapa Eng. Pedro Pinto no Sr. Vitor Ximenes.

Banku investimentu Europeu (EIB), mak prezide KFP. EIB mak Banku investimentu Uniaun Europeia nian, ne’ebé pertense ba Estadu membru UE nian. Seis mak boot liu iha mundu ne’e. EIB laos organizasaun ba lukru ne’ebé finansia projetu sira ne’ebé alkansa objetivu polítika UE nian liuhusi empréstimu, garantia no asisténsia téknika. Reprezentante sira husi EIB maka Sra Agnes Morel, Jestór kontratu; Sr. Juan Bofill, enjineiru seniór Bee; no Sr. Raoul Pedrazani, Koordenador projetu.

Delegasaun EU nian ba Timor-Leste (EUD), nu’udar membru KFP. Mandatu ne’e dezeña atu estabelese parseria kompriensivu ida, bazeia ba pilár komplementaria tolu: kooperasaun ba dezenvolvimentu, kooperasaun ekonómika no Komérsiu, no promosaun ba dimensaun polítika ida-ne’ebé efetivu liu. Reprezentante sira husi EUD mak Dulce Gusmao, Task Manager Delegasaun UE Dili.

COWI A/S – Dinamarka, projetu ne’e konsultór. COWI A/S s sai parte husi grupu COWI, grupu konsultór internasionál boot ida ho sede Jerál iha Dinamarka no funsionáriu permanente hamutuk ema na’in 7,200. COWI hala’o ona projetu hamutuk 85.000 resin iha país 124 resin iha mundu tomak.

Peritu xave sira hosi projetu ne’e mak:

Philip Young

Xefe Ekipa. Philip Young iha esperiénsia liu tinan 15 nu’udar ekonomista agríkola no estabelese ona karreira hanesan ekonomista agríkola no espesialista dezenvolvimentu rurál iha Indonezia, Timor-Leste, Tonga no Myanmar. Sr. Young nia kombinasaun úniku kona-ba abilidade no esperiénsia iha teknolojia agrikultura, ekonomia, no dezenvolvimentu agronegósiu permite ona nia atu servisu iha servisu konsultasaun multi-disiplinar no servisu dezenvolvimentu rurál sira. Nia esperiénsia ba fini iha industria Australia nian aumenta ba espesializasaun ida-ne’e.


Joachim Kirchhof

Peritu setór florestal. Joachim Kirchhoff iha esperiénsia liu tinan 35 iha dezeñu, planeamentu no implementasaun projetu dezenvolvimentu rurál/florestal. Sr. Kirchhoff mós iha esperiénsia boot hodi servisu ho instituisaun sira husi Finansiamentu Internasional kona-ba projetu florestal iha Sudeste Aziatiku


Dr. Brace Boyden

Bee, bee fo’er no Anin-fuik espesialista bee. Liu esperiénsia tinan 30 iha setór bee / bee fo’er / Anin-fuik, responde ba preparasaun investimentu, Planeamentu mestre, no enjeñaria sivíl no ambientál.


Jan Skajaa

Espesialista iha setór rezídus sólidu nian. Jan skajaa iha esperiénsia liu tinan 30 ona iha setór rezídus sólidu, nu’udar Xefe Ekipa, Jestór Projetu, no Peritu Rezidus Sólidu iha totál projetu hamutuk 68 iha nasaun 25 iha Sudeste Aziátiku, Pasífiku, Ázia Súl, África Subsariana, MENA, CIS, no Europa.


Diretor projetu mak:

Michael Jacobsen

Diretor projetu espesialista seniór bee-moos ne’ebé servisu iha COWI durante tinan 20 resin, antes ne’e lidera espesialista bee no saneamentu ho Banku Mundiál nia prátika globál bee-moos, no hetan esperiénsia aas ho EIB nu’udar Xefe ekipa Adjuntu EIB WBIF IPF5 TA kontratu iha parte loro-monu ba Balkans (2016-20).


Doadór

Banku investimentu Europeu (EIB) mak fó liman ba Uniaun Europeia. Ida ne’e nu’udar instituisaun finanseiru multilaterál ne’ebé boot liu iha mundu no nu’udar fornesedór ida-ne’ebé boot liu iha Finansas klima.

Uniaun Europeia
Estadu-membru sira husi Uniaun Europeia deside ona atu halo ligasaun hamutuk ho sira-nia know-how, rekursu no destinu sira. Hamutuk, sira harii ona zona estabilidade, demokrasia no dezenvolvimentu sustentavel, bainhira mantein diversidade kulturál, toleránsia no liberdade individuál. Uniaun Europeia iha kompromisu atu fahe ninia konkista sira no ninia valór sira ho nasaun no povu sira ne’ebé laos de’it ninia fronteira sira.

Fasilidade investimentu ba Pasífiku (IFP)
Fasilidade investimentu ba Pasífiku nu’udar mekanizmu inovativu ida ho objetivu atu hadi’a Ajudas husi Fundu Europeu ba dezenvolvimentu (EDF) ho empréstimu no finansiamentu sira seluk husi instituisaun Finansas dezenvolvimentu nian atu suporta nasaun sira iha Pasífiku hodi permite investimentu iha “Matak” infraestrutura, enerjia sustentavel, dezenvolvimentu setór privadu, protesaun ambientál, no prestasaun servisu sosiál sira.











Kontaktu Ami

Our mailing address: